Lugejaid kokku:
6796
Hetkel sees 0
Tere tulemast!
Unustasid Salasõna?
ARTIKLEID
|
|
Raamatukogu soovitab...
KUIDAS KIRJUTADA HEAD RAAMATUT?
Paljud noored algajad kirjutamishuvilised on seda kindlasti korduvalt küsinud. Selleks korraldatakse maailmas tuhandeid kursuseid ning internetis on paljudes keeltes antud näpunäiteid. Ka kooli õppekava raames saab mõned head nipid.
Lugu kripeldab hingel ja tubli tosinat klaviatuurigi on valmis pandud... aga...
Kuidas? Kuidas sünnivad surematud suurteosed? Mida selleks tegema peab?
Viis tuntud kirjanikku jagavad siinkohal oma nõuandeid.
JAN KAUS
1. Enne kui asuda kirjutama, tuleb palju lugeda.
2. Ning pärast lugemist (ja ka kirjutamist) tuleb jälle lugeda. Üle lugeda. Edasi lugeda.
3. Ja veel lugeda, ikka ja jälle, alati. Eriti klassikat. Homeros, Cervantes, Shakespeare, Goethe. Balzac, Stendhal, Flaubert. Strindberg, Lagerkvist, Bergman. Dostojevski, Tolstoi, Pasternak. Faulkner, Hemingway, McCarthy. Kafka, Th. Mann, Grass. Marquez, Borges, Carpentier. Kureishi, Murakami, Houellebecq. Tammsaare, Gailit, Ristikivi. Luts, Kross, Unt. Kui tahetakse kirjutada head luulet, tuleb kõigepealt lugeda Dantet, Umar Hajjami, Chaucerit, Villoni, Baudelaire’i, Puškinit, Blake’i, Rimbaud’d, Jesseninit, Plathi, Lorcat, T. S. Elioti, Zbigniew Herbertit ja sealt edasi. Sest põhiline viga, mida kaldutakse tegema, on usk, et mõjutused rikuvad oma hääle. On just vastupidi – mida rohkem lugeda, seda enam selgub, et see, mida peeti omaks hääleks, koosneb pahatihti suures oas lihtsalt käibefraasidest ja juba palju varem ja paremini kirja pandud mõtete versioonidest.
4. Tuleb aru saada, et kirjanikuks olemine tänapäeval tähendab teadmist, et maailmas on juba rohkem häid raamatuid kui üks inimene elus lugeda jõuaks. Ning halbu kordades rohkem.
5. Kuid punktis 4 nimetatud teadmisele peab liituma teadmine, et kuigi kõik üldinimlik on juba lugematutes versioonides kirjas, on kirjaniku võimaluseks ja ülesandeks kaardistada selle variatsioone ja varjundeid ühes konkreetses ruumipunktis ja ajahetkes – selles, kuhu ta on elama sattunud.
6. Kui võimalik, siis kirjutamise eel/kõrval võiks proovida midagi tõlkida. Alles tõlkimisel selgub alustavale (ja ka kogenumale) kirjanikule, mil määral ta oskab ja mõistab keelt (eelkõige oma emakeelt) – kuivõrd piiratult suudab ta hallata seda materjali, millest kujuneb tema põhiline, ainuski töövahend.
7. Kasuks tuleks suutlikkus taluda kriitikat. Vähesed taluvad kriitikat. Kuid enesekriitika puudumine teeb hea kirjanduse sünni palju raskemaks – teatud juhtudel lausa võimatuks. Enesekriitilisus muutub praeguses individualistlikus maailmas üha suuremaks defitsiidiks. Targem oleks teha enesekriitilisusest oma relv, trump, mitte nõrk koht isiksuse müüris. Muidugi, enesekriitilisus ei pea tähendama enesepiitsutamist – nii nagu kõrge enesehinnang ning eneseimetlus pole kaugeltki üks ja seesama.
8. Teine individualismiga kaasneb väärusk võib sisendab, et anne on midagi, mida ei pea harjutama, millega ei pea tööd tegema. Et piisab sellest, kui on olemas luulelised tunded, vaimustus, äng, inspiratsioon, usk oma originaalsusse. Kordan ühe minust palju andekama ja tuntuma kolleegi hoiatust, mille kohaselt teevad paljud kirjutamisest huvitatud inimesed vea, uskudes, et kui nad oskavad lugeda, pole kirjutaminegi eriti raske.
9. Põhiline hoiak on kannatlikkus. Võib ju olla, et iga inimene suudaks kirjutada elu jooksul ühe huvitava loo lihtsalt oma senise kogemuse ja mõtete pinnalt. Aga võib-olla ka mitte. Hea teksti kirjutamine nõuab kannatlikkust. Idee leidmise kannatlikkust. Tegevusliinide, kujundite, karakterite, sümbolite läbimõtlemise kannatlikkust. Keele igavese õppimise kannatlikkust. Kirjutamise kannatlikkust. Ülelugemise, kriitika talumise kannatlikkust. Kannatlikkust oodata ära hetk, kus kannatlikkus kõrvale heita, lasta tunded ja mõtted kannatlikkuse paisu tagant välja. Eelöeldut ei saa vist õpetada, kuid kannatlik saab seda õppida.
10. Ning lõpuks. Mitte karta vigu ega ebaõnnestumisi. Aga neid pole mõtet karta vaid siis, kui õpitakse suutlikkust ja tahtmist kasutada altminekuid „õppematerjalina“. Lõpuks tähendab see ju oma nõrkuste minimeerimist ja tugevuste võimendamist.
AINO PERVIK
Nõu anda küll ei oska. Kui ma isegi seda retsepti teaksin! Üks asi võiks küll olla rõhutatud: tuleks hästi põhjalikult tundma õppida keelt, milles noor autor kavatseb kirjutada. Nii sõnavara kui grammatikat, ja ka eri stiilitasandeid.
JAAN KAPLINSKI
Oh, kui oleks olemas eeskirjad, kuidas kirjutada hääd raamatut, luuletust, kuidas teha suur avastus või leiutis, oleks maailm palju lihtsam. Ja ilmselt ka igavam. Ma ei oska anda ühtegi reeglit selliste asjade tarvis. Kunstiteosed tulevad, kui tulevad, ega ise väga palju nende õnnestumiseks teha ei saa. Muidugi on luuletuse ja romaani kirjutamisel suur vahe. Luuletus võib olla ühe inspiratsioonihetke tulemus ja suurt tööd ning vaeva pole enam vaja näha. Romaan vajab pikka ja vahel tüütutki tööd. Nii et kui ollakse valmis niimoodi tööd tegema ja vaeva nägema, on õnnestumine võimalik. Aga sugugi mitte kindel. Ka XX sajandi matemaatika on selgeks teinud, et on ülesandeid, mille lahendamiseks on olemas algoritm, näiteks kompuutriprogramm, on aga ülesandeid, mille lahendamiseks põhimõtteliselt sellist algoritmi või programmi olla ei saa. Hää raamatu kirjutamine, hää muusikateose loomine, hää maali maalimine on minu meelest sellised ülesanded. See on enamvähem kõik, mida ma oskan Teie küsimuse vastuseks öelda.
AIDI VALLIK
1. Kui sa tahad kirjutada, siis kirjuta.
2. Paber kannatab kõike ja ka enda ees ei ole vaja oma mõtteid häbeneda.
3. Kirjuta sellest, mis sind ennast huvitab ja mille kohta sul on midagi öelda.
4. Kujuta maailmu, mida tunned.
5. Käi ringi, vaata, kuula, jälgi, uuri, tuhni, jäta meelde.
6. Õpi inimesi.
7. Loe palju raamatuid ja õpi neistki.
8. Ela erinevaid elusid, tee erinevaid asju, ära karda muutusi, vaid kutsu neid esile, ela läbi ja õpi neist.
9. Armasta oma tegelasi.
10. Armasta sõnu.
URMAS ESPENBERG
Üldiselt soovitaks kirjutamisest hoiduda, aga no kui ei saa muidu siis
1) kirjutamisega ei saa rikkaks
2) kirjutamisega ei saa kuulsaks
3) Kirjutamiseks peab olema vaba aega
4) peab mõtlema kuidas end kirjutamise ajal elatada, halb lugu on siis kui endal on ülalpeetavaid
5) kirjutage sellest, mis tuleb südamest - liigne konstrueerimine ei too head lugu, lugu peab arenema iseenesest
6) ei ole mõtet osaleda igsugu romaani ja muudel võistlustel see on ajaraisk
7) katsuge leida hea kirjastus, kes on koostööaldis, võimalusel andke teos ise välja, ainult selle levitamine ja müük jätke proffidele
8) hea kui teil on semu kriitik või kirjanik, kes teid toetab, kui pole, siis peab tugevasti pingutama, et läbi lüüa - jõuline sõnum, avalik huvi, reklaam, PR
9) ka negatiivne kriitika on tunnustus, hullem kui teid üldse ei märgata
10) anne on hea asi, aga nagu iga teise asja puhul kindlustab hea teose tugev töö ja veelkord töö
_______________________________
e-raamatukogu
|
Arhiiv
|
|